Kaupo Kikkas

NÄITUSEST

Kui Homo sapiens’i asemel oleks maakeral saanud domineerivaks liigiks neandertallane või Homo erectus, kas oleks nad siis jõudnud oma maailmaga samasse absurdsesse punkti, kus meie täna? Küllap vist. Eriti veel siis, kui uskuda, et inimloomus pole nende tuhandete aastate jooksul suurt muutunud. Sellest tekkis mu peas kujutelm paralleelsest nihestunud aegruumist, kus elavad inimesed justkui nagu meie, aga siiski ei ole nad päriselt nagu meie. Geograafia paigutab nad küll samasse punkti, kus meie täna, kuid ajateljel võiksid nad paikneda kus iganes. Nende füsioloogia ja käitumine on justkui tuttavad, kuid ometigi ei saa me öelda, et me neid mõistaksime. Selline vastuolu loob meie vahele kuristiku ja aitab avada akna Sisekosmose sürrealistlikku maastikku. Maastikku, mille keskkond haagib omavahel kokku unenäolisuse ja realismi ning paigutab inimesed just sellesse maakera punkti, mis oma loodusega on suuresti defineerinud ka selle, kes mina autorina olen. Rõhutamaks selle keskkonna olulisust, on Sisekosmoses omaette liiniks saanud maastikud ilma inimesteta, mida kutsun mõtteliselt pööripäevadeks.

Hoolimata vastuoludest tuvastame Sisekosmose asukatel ka meie jaoks tuttavlikke emotsioone, millest ehk äratuntavaim on mure. Mure enda, oma kaaslaste ja keskkonna pärast. Ühelt poolt õrnalt maailma viimast taime embav mees, ja teisalt kaunis põlislooduses olev paar, kes on ühise skulpturaalse vormina põimunud puhkama oma kunagises kujuteldavas voodis. See on ka üks väheseid pilte, kus inimeste vahel on tugev side, vastukaaluks valdavale enamusele, kus inimesed võivad koos olles olla siiski väga üksi. Me ei saa kunagi täpselt teada, mida mõtles Orson Welles, kui ta lausus oma kuulsa lause, et inimene sünnib siia ilma üksi, elab üksi ja sureb üksi ning lisas, et ainult läbi armastuse ja sõpruse saame luua illusiooni üksinduse puudumisest.

Tere tulemast Sisekosmosesse!

TOETAJAD
JA TÄNUSÕNAD

Näitus sündis koostöös Kultuuripartnerluse Sihtasutusega ning selle toetajad on Mart Habakuk, Jüri Käo ja Indrek Prants.

Suur tänu kõikidele modellidele ja abilistele!
Näitusetööd trükkis ja vormistas Artproof
Näituse muusika: Sven Sosnitski